1. |
Võitlus
05:35
|
|||
|
Võitlus (Jakob Liiv)
Lained piiramas on kallast
valendava vahuga,
tuul nad laiast vetevallast
tungil saatis tulema.
Ranna kaljukari taga
võtnud koha võitlejad,
kaugelt juba kohinaga
oma jõudu näitavad,
kuna vaiksed, kindlad kaljud,
kodukolde kaitsejad,
mässumeelsed lained valjud
tagasi säält tõrjuvad.
Nii ei suuda võitu saada
laiad lainte lademed,
mis on võõra käsutada,
tuulte tujualused.
|
||||
2. |
Põhja Konn
04:06
|
|||
|
Põhja Konn (Valter Soosalu)
Merede põhjatus põues
valvab üks silmade paar,
kaljuna kaldale tõustes
võtab ta valguse maalt.
Pole ta pühak, ei varas,
teab, mis on kurjade keel.
Kuid ilule kaitsja on paras,
see hiiglaslik merede mees.
Kes aitaks meil pääseda nüüd
kurjuse küüniste käest,
enne kui kustuda jõuab me hüüd
valguse võitmatust väest?
|
||||
3. |
Tähetund
04:02
|
|||
|
Tähetund (Betti Alver)
Mis küsib elulahkmel heitlik maru!
Kuid sina enesele annad endast aru.
Ja olgu öö kuitahes pikalt pime –
sa otsaeest ei pühi oma nime.
Puulehtki vaatab valgust, vajub vette
koos teistega. Ja siiski omaette.
Sul puudub sirav siht? – Eks mine
ja taipa, mis on aina tarbimine.
Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?
Miks julm ei olda iial juhtumisi?
Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
Miks elu tähetund on kordumatu?
Miks tulukene tuisuööde kestel
ei kustunud, ei kustu inimestel?
Eks küsi endast parematelt.
Eks küsi surnutelt. Ja elavatelt.
Kuid ära iial küsi kaduvikult
sa enam neid, kes läksid juhuslikult
kottpimedasse läbi leeteluha.
Oh usu, nendele on ükstapuha,
kas laevamees kord sõudis laternata
nad kaotsi meelega või kogemata.
|
||||
4. |
Ärkamine
05:41
|
|||
|
Ärkamine (Jürgen Kütner)
Sa muud ei tea, kui ausat viha
neist, kes jätvat laeva triivima,
kes ei hooli ühtsest vaevast,
vaid endi kukruid täidavad.
Ja ärkab taas üks kadund hääl,
mis vajund unne lämbes kerguses.
Su mõtted üheks kokku seob
ja teele viib sind aovalguses.
Sa tead, mida tahad,
Sa tead, mida leidma pead.
Näe, ees lookleb rada
läbi matvate metsade.
Pea seisatad rajal,
siht kõrgusse kaob.
Su ees seisab mägi,
mis taevasse vaob.
Mäe pilvis tipul kumab kaja,
mis kostub kõrvu kaunis lootuses.
Et põhjast tuul on leidnud väe
loomaks ilu sinus eneses.
|
||||
5. |
Hulkuv laev
05:23
|
|||
|
Hulkuv laev (Betti Alver)
Tuul vilistab purjes, pragiseb puus.
Me punasel plagul on poti-tuus.
Kõik heitku see üle parda,
kes ellujäämist ei karda!
Emb-kumb: kas pehkivas kõrkjas paik,
üks vana maailm ja ta mõrkjas maik,
või pilpaiks purustav kalju –
meil kaotada pole just palju.
All kuristik, pea kohal tähelend,
öös eksime, säästame vähe end,
ning taevastest läbi kuuni
me lööme raudse harpuuni.
Jääb minevik maha kui tuhast kett,
me vajame priiust ja puhast vett!
Kanuudest must saatkond ornaadis
vett ulatab tõrvases vaadis.
Ning tasuna saavad meilt vaigus peod
paar pudelit rummi ja haigus-eod –
poeesia marmorist lauba
me anname pealekauba.
|
||||
6. |
Pigilind
04:00
|
|||
|
Pigilind (Betti Alver)
Ta kaaslased püüdsid kokri
ja mängisid röövleid saras,
aga tema ei, aga tema ei:
ta papa pisteti pokri
kui viimane petis ja varas.
Ta mamma punases pluusis,
toas magas kui mahatapet,
aga tema ei, aga tema ei:
ta pimedas võõruses luusis,
kui õde jõi äädikahapet.
Kõik teadsid, et aru tal hajus,
et aardeiks pidas ta prahti,
aga tema ei, aga tema ei:
ta kerjates kokku vajus
ja nägi, kuis taevas läks lahti.
[Seal igamees inglile tuges,
kel sätendav leek oli saabliks,
aga tema ei, aga tema ei:
ta jäädavalt peitu puges
ja pidas inglit konstaabliks.]
|
||||
7. |
Ümarruut
06:04
|
|||
8. |
||||
|
"Mängivad pillid, kuu on vees" (Karl Ristikivi)
Mängivad pillid, kuu on vees,
siin on sadam, meremees.
Laev on sadamas terve öö,
laud on kaetud – võta ja söö!
[Viin on klaasis, käsi on soe,
homme ja ülehomme ei loe.
Tule ja tantsi, põrand on kuum,
aeg on lühike, lõpmatu ruum.]
Lõpmatu meri. Siin on saar,
alati kaotanu võidukaar.
Tiivad saarte vahele sild,
iga täht on päikese kild.
Kildudest kokku mosaiik,
kuigi su võit on ainult viik.
Kuu on kõrgel, kaugel on kants,
neeme tipuni jätkub tants.
Neeme tipul on murdunud aer.
Naera, Odüsseus, elu on naer!
Lõpuks, meremees, siin on maa,
siin on sadam ja Nausikaa.
|
||||
9. |
Selle ilma igav kainus
04:25
|
|||
|
"Selle ilma igav kainus" (Betti Alver)
Selle ilma igav kainus
rõhub nagu raudne soomus –
kõigesse, mis väär ja ohtlik,
kiindub kirglikult mu loomus.
Joobumuses, viirastustes
mind ei köida kirev kude,
kuid ma tean, maailma raskus
läheb lendu kord kui ude.
Linnad varisevad tolmuks,
kividelt sööb kirja vesi,
mõtlejate lagipähe
teevad herilased pesi.
Elu nagu hiiglakotkas
ootab kõrgel, kuni kooled,
sealt ta kohisedes alla
toovad saagina mu nooled.
Tema mustast lihast saavad
kiskjad kuningliku sööda,
aga suled, tiivasuled
kannavad mind surmast mööda.
|
||||
10. |
Ilu
05:14
|
|||
|
"Ilu" (Lydia Koidula)
Ilu kõnnib läbi ilma,
kisub välja elu silma
külma käest.
Päästab paelust metsad, mered,
Korjab kokku linnupered
vangi väest.
Lõhub maha talve müürid,
künnab kokku vaenu piirid,
paludes:
„Minu rüppe peitke hinged,
keda hoidnud marud vinged
valudes!
Tõtaku mu tiiva peitu,
keda elus löönud köitu
mure veed!
Minu jooned jahutavad,
minu laulud lahutavad
rännuteed!
Ilul hulga annetusi,
tuhat pelgus pannetusi!
Rikas ma:
kujun teile näod näha,
laon teile lilled pähe
kuhjana!
Kerin lahti teie keeled,
mässin välja murest meeled!
Kuulata:
orud hõiskavad ja mäed:
köisi võitvad ilu väed
lauluga!“
Laulab sull’gi sala salmid,
paneb haljendama palmid –
Eestimaa!
[Usu ikka, eesti elu:
leiad, leiad oma pelu-
linna ka!]
|
||||
11. |
||||
|
"Kas ma Eestit unes nägin?" (Juhan Liiv)
Kas ma Eestit unes nägin?
Nägin lained laevu täis,
nägin viljarikast randa,
merehõlm ta ümber käis.
Ei see polnud mitte unes!
Ilmsi tuli kujutus.
Oli vaev mul, oli valu,
kuni tuli kahvatus.
Tõusku, tõusku valuvägi
surmaorust ülesse, –
teed ta otsib, elujõgi,
kuni jõuab merele.
|
||||
Põhja Konn Estonia
With influences from early Estonian Rock sounds of Ruja and In Spe to Genesis, Beardfish and Gentle Giant, this is a band that is well versed in old-school prog rock, and blends these colours together in a new pallet that is fresh, whilst still recognizing its roots. ... more
If you like Põhja Konn, you may also like:
supported by 19 fans who also own “Põhja Konn”
The new live EP by Ryan W. Stevenson's project reminded me, that this debut album must have been gone down the wishlist... If instrumental Canterbury stuff is your thing, this should be a no-brainer. Firmly rooted in the past (late 60s, 70s), nevertheless with a fresh sound. Guests incude The Tangent's Andy Tillison and Soft Machine's Theo Travis.
go to album
supported by 17 fans who also own “Põhja Konn”
Mysterious, yet nostalgic, Isolubilia is truly an ode to the romance found in the pursuit of a mystery. Musically rich in turbulence and serenity, majesty and humbleness, this album made me feel both lonely, yet understood as an isolated individual. Perhaps we're all fellow romantics, looking up at the same night sky, trying to wring our own meaning out of the stars. I hope that pursuit never ends.
go to album
Every Night Something Happens
by Lost Crowns
supported by 16 fans who also own “Põhja Konn”
In 2019, I was in Salisbury and attended the Alphabet Business Convention without knowing any artist. Lost Crowns was my favourite band that played there.
go to album
Throwing mathcore, emo, and ambient into the mix, Estonia's Kaschalot push progressive rock's multitasking approach to its limits.
go to album
The latest Djunah LP channels the duo's heavy, intensely cathartic sound to reflect on living with and healing from trauma.
go to album
The latest from NY’s David Nagler is a stirring chamber-folk record with rich instrumentation and vivid, evocative lyrics.
go to album
supported by 14 fans who also own “Põhja Konn”
Thanks to the nice-endof-year-offer I came to fill this gap in my private worm collection (a, pardon me, worm hole, so to speak :-)) Wonderful reminiscence to many good things past (Canterbury, 70s prog, folk rock) with a good sense of humour and great ideas (both in the songwriting & in the arrangements) .
go to album
